neljapäev, 26. mai 2016

Kapriisne neiu läheb paljajalu peole.

Täna ma juba tõesti olin alla andmas, ning mõtlesingi, et lähen paljajalu blogiauhindadele! Täiesti õudne, ei sobi üks ega teine. Kuid kuidas ma sinnani siis jõudsin!?

Eile läksin sõbrantsiga linna peale shoppama, et mulle kleit ja kingad leida. Tuuseldasin poodides ja no ei leia mina midagi, mis mulle meeldiks. Ma tean, et ma olen kapriisitar, kuid kõik peab olema ideaalne. Sõbrannaga rääkisin, et tingimused kleidil on:
                                         *mitte must-- liiga sünge
                                         *mitte valge-- liiga kergelt määrduv
                                         *mitte roosa-- liiga etteaimatav minu puhul
                                         *eeldatavasti skater stiilis

Käisin seal kleitide vahel ringi ja kujutasin end seal päris mitmes ettte. Mõni meeldis väga aga ma ei armunud ühegisse, kuniks... Seal ta oli täiesti neoonroosa, musta pitsiga imeilus skater stiilis kleit. Ja siis ma tundsin, et maksku mis maksab, see kleit on minu. Vot seda mina kannangi! Ja siis tulid muidugi mul meelde minu enda sõnad, kuidas ma ütlesin, et roosa on minu puhul nii tavaline, ning ma ju ei osta seda. Aga näed, söön nüüd enda sõnu. Kleit on imeilus, ning sobib mulle väga hästi. Sellega olen rohkem, kui rahul. Pilti veel ei näita :)

Siis tuli järgmine probleem, aga mis ma jalga panen!?? Mul pole ju kodus platvorm kingi, mis selle kleidiga sobiksid. Punutud osaga ei sobi ja kontsaga kingi ma panna ei taha, kuna vanalinnas on munakivid ja ma jään muidu niikuinii vähemalt ühest kontsast ilma. Käisin jälle poed läbi, ning ei midagi. Mitte ühtegi paari, mis mulle meeldiks. Eile veel vaatasin netis ringi, kuid ei sobi mulle ükski, küll on liiga kõrge, siis on vale värv, siis pole õiget numbrit. Ühesõnaga lootusetu juhtum..

Täna läksime siis Rakveresse tuiama eesmärgiga leida jalanõud. No käisin ühes poes ja siis teises poes ja olin juba täitsa alla andmas, mõtlesin, et no kui ei leia siis ei leia siit, lähen paljajalu ja kõik, mina ei viitsi enam. Läksime viimasena veel Põhjakasse, seal on teisel korrusel pood nimega ISABEL. Astusin sisse(ees on kohe jalanõud) ja lootus juba tõusis. Poemüüja oli selline tore naeratav noormees, no ja rääkisime sõbrantsiga seal, et ei tea ikka kas leiame siit, kui noormees siis tuli küsis, kas mul on midagi konkreetset vaja!? Muidu ma üldjuhul ei salli seda, kui müüjad kohe peale lendavad, kuid tol hetkel oli see kõige õigemal hetkel. Otsisime siis koos mulle täistallaga kingi, mis ei tohiks olla liiga kõrged. Nägin, et ühed mustad nagu kõnetavad mind, samal ajal kui müüja tõi mulle erinevaid näidata. Vaatan, et oioi nr 39, ei tea kas ikka lähevad(osad mul 39, osad 40). Härra ütles kaa, et suuremaid pole, ning need viimased. Panin kingad siis jalga ja tõusin, ning rohkem ma neid ära võtta ei tahtnud. Need olid nii mugavad, ning uskumatu aga need olid ideaalsed. Täpselt parajad. Härra veel rääkis, et neil poes üldjuhul vastavad nr väga täpselt, ning ma võin tõdeda, et nii see tõesti on. Uskumatult tore noormees, kelle nimi oli Kaspar(heh, täpselt nagu mu pojal).

Nüüd on mul olemas nii kleit, kingad, kott, kui aksessuaarid. Jääb vaid loota, et ma ümber ei mõtle, ning jään ikka oma roosa iluduse juurde.

Läks küll pikaks ja segaseks, kuid loodan, et saite aru.

Kas teie olete ka mingit asja poest otsinud, kuid kuskil pole teile sobivad? Mis see oli? :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar