laupäev, 5. september 2015

Pagulased.

  Otsustasin, et teen ka siis ühe teema pagulaste kohta. Lugesin äsja ühe Eesti poisi kurba lugu, kes on viimasel ajal pidanud kannatama vägivalla ja vihkamise all. Ta on nimelt tumedanahaline eestlane. Minul oli seda ikka väga väga kurb lugea, sest üks asi on olla pagulane ja hoopis teine asi Eestis elav tumedanahaline inimene. Mina ei pea pagulaste peale vimma, nii nagu enamik meie kodumaa rahvast seda teeb... Kas nemad on selles süüdi, et meie riik nad siia tõi? Ei ole ju. Jah, mind häirib loomulikult see, et neile antakse korterid ja rahad, kuid meie enda riigi lapsed peavad kannatama tõsiste puuduste all.. Ma mõistan, et meie kallid Riigipead soovivad Eesti mainet tõsta, kuid no kuulge, selleks ei pea ju meie lapsed kannatama. (Kui kedagi häirib, et ütlen meie lapsed, siis andestust. Mõtlen selle all meie riigi lapsi.) Ma pole vaenulik nende suhtes, usun, et nad tõesti võisidki enda riigis kannatada ja loodan, et neil on siin siis hea, kuid ühtlasi ma ka eeldan, et nad austusest ka end liigutama hakkavad. Ma tean, et ega ei taheta võtta neid siia kuhugi tööle, kuid vot siin kohal võiks riik ise ka appi tulla neile, et nad leiaksid koha, kus neid tõsiselt võetaks. Jah, neid on kindlasti vaja ka harida, sellega võib tulla raskusi, kuid loodan, et kõik laabub. Selleks, et Eesti riigi mainet parandada, ón kindlasti ka muid mooduseid..  Eile lugesin, et riik peaks veel võtma ligi 3200 pagulast siia, vot seda ei kujuta ma veel küll ette. Kuidas meie rahvas sellesse suhtub? VAENULIKULT. Mõni päev tagasi pandi põlema Vao küla pagulaskeskuse hoone, MIKS :O? Õudne, mis oleks võinud juhtuda.. Mul tuli pisar silma mõeldes, et seal olid ka lapsed. Need tondid, kes seda tegid ei ole ilmselgelt ise lapsevanemad ja ei väärtusta elu. See, et sa neid vihkad ei tähenda, et sa peaksid lastele halba tegema.. Milles nemad süüdi on??? Kujutage nüüd ette, et need 3200 inimest pannakse ka põlema. A mis siis meie riigist lõpuks alles jääb? Siis ei tahaks mina küll siin elada. Mitte nende pagulaste pärast, vaid seetõttu, et meie enda riigi rahvas suudab olla nii õel. Juba praegu on mul tunne, et minu lapsed ei vääri elamist nii õelas riigis nagu seda on Eesti. Esiteks on juba riigivalitsus puudulik, selle all kannatabki Eesti rahvas, aga no mida siin kurta. Ise me nad ju valisime.  Ma tean, et mu jutt ei muuda midagi, vähemalt suutsin ma enda mõtted kirja panna ja sellest piisab. Vähemalt mulle.

kolmapäev, 2. september 2015

Naiseks olemine.

   Olen viimasel ajal päris palju lugenud ja ka kuulnud, kuidas naised räägivad, et nad ei oska olla naised, kuna nad ei kanna kleite ja ei oska end meikida. Mis siis tegelikult teeb naisest naise? Kas see on tõesti meik ja kleidid? Mina olen enda jaoks sellise asja välistanud. Selleks, et olla naine ei pea ma end meikima ja ainult kleite kandma. Olgem ausad, kodus ma käin vahest ringi nagu sahvrivaim :D Varem ma meikisin end koguaeg, ei läinud toast väljagi ilma meigita. Kuid praeguseks nii enam ei ole. Meigin end vähe, kannan kõike mis mugav. Loomulikult upub mu kapp kleitidesse, kuid ega neid ei saa ka koguaeg kanda. Lastega kuhugi minnes ei saa ju kingi panna ja see tõttu ei sobi ka paljud kleidid :) Suvel sai küll palju kleite kanda, kuid ilmade jahenedes kannan ikkagi pükse. Ma ei ütleks küll, et nüüd olen vähem naine, kui varem. See on lauslollus... Vähemalt minu arust. Jah, loomulikult me näeme ajakirjade kaantel, nö perfektseid naisi. Kas selline peabki olema naine? Näiteks mina, kodune pereema, kas ma pean end meikima selleks, et olla ilus? Ma olen ilma selleta ka ju oma mehe jaoks atraktiivne. Jah, ma saan aru, et läheme kuhugi sünnipäevale või teatri, loomulikult siis ma löön end üles. Tunnen end siis ka ehk paremini, kuid see ei tähenda, et kui ma muidu meiki ei kanna ei tunne end ka hästi. Sugugi mitte, ma tunnen end oma kehas mugavalt. Loomulikult pole mul ka mingi perfektne keha, oh ei kus sa sellega. Kuid ei peagi olema, ma tahan erineda. Ma ei taha olla teistega täpselt samasugune. Okei ja iga inimene on erinev.. Aga võtame näiteks meie Eesti Tippmodelli saate. Enamik neist seal näevad välja samasugused, nad sulanduvad massi ja ei paista mitte millegiga välja.. Näojooned on küll erinevad, kuid muidu on nad samasugused. Igakord, kui keegi oma võltsripsmete ja kunstküüntega eputavad, siis mul tekib küsimus, miks? Okei ma saan aru, kui sul pole viitsimist endaga ise tegeleda, nt küünte lakkimisega ja meikimisega, kuid siiski miks?? .......
Ma ei ütle, et see pole ilus. Enamikul on ilus ja tõesti sobib. Olen kunagi mõelnud ka ise seda varianti kasutada, aga enam mitte. Ma ei taha, ma tunnen, et see on võlts. Aga mis siis teeb naisest naise? Mina arvan, et see on naiselikkus. Naiselikkus on minu jaoks olek.  Naised oskavad kuidagi olla võluvad ja salapärased, see lihtne meestest erinev hoiak. Ja no loomulikult mõttemaailm. :) Minu jaoks teebki see naisest naise. Ükskord ma teen veel postituse ka naiste võludest..
Seega, naised ärge pingutage üle mingi kleidi ja meigi maaniaga. Te suudate olla ka ilma nendeta ilusad. Kui te ise tunnete, et olete ilusad siis seda ka oletegi. Hästi tihti tunnevad end koleda ja mitte naiselikuna just sünnitanud naised. Uskuge, et te olete ilusad, lausa imelised naised!!!

pühapäev, 30. august 2015

Muinastulede öö....

Käisime eile Vergis muinastulede öö pidustustel. Esinejaks oli seal ansambel Respekt. Teate, kui ma nüüd päris ausalt ütlen, siis ma olin seal nagu väike laps, kes kingituse saab :D Nii kui öeldi, et nad kohe esinema hakkavad, siis ma kilkasin ja hüppasin ringi :D :D On ikka naljakas küll, vähemalt teistel oli. Aga no mis ma teha saan, Respekt on tõesti mu lemmikbänd ja ma väga naudin nende muusikat... Rääkimata nende live esinemistest. :D Kõik oli üli ilus. Taevalaternad särasid keset taevalaotust, lõke andis sooja ja meri lõhnas imeliselt. Vahepeal lasti ilutulestikku, mis oli imeline.  Niiiniiinii ilus. Ma armastan ilutulestikku. :) Teate, seal oli jaht. Selline parajalt suur ja sigailus Jaht.. Pilti mul sellest kahjuks pole, kuid need kes kohal olid, need teavad. Pidu sai nautida koos lastega. No mina ei saa öelda, et lastega sellises kohas käia ei saa. Nemad tantsisid seal ja nautisid pidu täpselt sama moodi. Kahjuks on raske seletada seda tunnet, kuid ma usun, et enamik suudavad seda ilu endale ise ka ette kujutada :)
 Ciao pakaa :D

laupäev, 29. august 2015

Aeg.

  Ma leian end tihti mõtlemas sellele, et mida ma teeksin siis, kui mu mees peaks töötama välismaal.. Ma peaksin siis ju kasvatama lapsi põhimõtteliselt ÜKSINDA. Üksi, sest ta käiks kodus vaid paar päeva kuus.. Kas tõesti suudaks ma sellega leppida? Ohei.. Respekt nende naiste ees, kes seda suudavad!! Aga.... Kas see on tõesti parem, kui mees tuleb õhtul hilja koju, kui enamjaolt see aeg lapsed juba magavad? Ma vist ei kujuta ettegi, kui mu mees peaks tulema koju peale 5te.. Ma ei tea, see tundub minujaoks nii võõras. Aga, kui on nädalavahetus ja sa siis ka aega ei leia, sest arvad, et targem oleks teha kellegi teise jaoks midagi. Kas see "lisaraha" on siis tõesti nii suur, et sa võtaksid selle oma perega koos aja veetmise arvelt. On see parem? Tunned ise rahuldust, et saad tööd teha, kuid pere on üksi? Minu jaoks on see sama, mis mees on koguaeg ära. Kuigi tunne on sama on reaalsus teine. Aga kuidas see lastele mõjub? Kui palju vajavad lapsed tegelikult isa? Laste jaoks on isa kuju ääretult tähtis. Ma ei tea mida ma teeksin, kui mu lastel poleks isa. Meest, kes neid armastab ja hoiab, ning keda nad saavad kutsuda issiks, kellele tulevikus loota, nii heas kui halvas.. Ma tean mis tunne on kasvada ilma isata. Ma ei ütle, et oleksin nüüd halb inimene selletõttu. Ei mitte sinnapoolegi, omamoodi olen tugevam, kuid siiski. Isa on ääretult vajalik. Väiksena ei osanud ma sellest unistada, kuid jõudes teismeikka, mõtlesin ma tihti, et miks minul pole isa. Kas mina ei väärigi meest, keda kutsuda isaks? Kuna ma ei olnud just pailaps murdeeas, siis oli ka emal minuga raske. Kes teab, ehk oleks olnud kõik teisiti, kui mul oleks olnud isa. Vaadates enda lapsi, siis ma ei taha, et nemad eales peaksid tundma seda tühimikku hinges. Kasvades saavad ka nemad aru, kui tähtis on perekond. Aga mis moodustab tegelikult õige perekonna? Kas see, et on lapsed ja vanemad? Või see, et lastel on vanemad, kes neid tingimusteta armastavad ja tahavad nendega olla koos, ning pakkuda neile täisväärtuslikku elu? Ma arvan, et ka ainult üks lapsevanem suudab seda teha, kuid kui neid on kaks, siis peaksid ikkagi mõlemad vanemad laste elus osalema, nendega koos aega veetma ja neid kasvatama. KOOS just nimelt KOOS! Ma ei kurda, otseselt. Kuid ma tunnen, et midagi on puudu. See on AEG. Just aega on puudu! Lapsevanemad peavad aru saama, et lapsed vajavad teie aega, väga vajavad. See ei ole nii, et laps hommikul lasteaeda ja õhtul koju. Kodus olles tuleb lapsega koos aega ka veeta. Just see lapsele aja pühendamine teeb teda tugevamaks ja annab talle tunde, et teda armastatakse ja hoitakse. Kõik need kellel on pere ja seda siin lugema satuvad, ma loodan, et te saate aru sellest, et teil on PERE. Pere, kes vajab teie aega.  :)

reede, 28. august 2015

Beebid ja maitseained.

  Kahjuks nägin ma eile Fbs pilti, kus peaaegu 7 kuusele beebile anti pulgakommi "proovida".... No kujutage nüüd ise seda vaatepilti ette, kes nägid seda need teavad. Ma ei taha midagi halvasti öelda, kuid no see ema peab olema ikka väga mõtlematu. Jaa ma saan sellest aru, et lapsele maitseb või mis iganes, kuid no millisele lapsele see siis ei meeldiks!? Ma ei ole mingi öko emme v kuidas iganes seda nüüd öeldagi. Ma lihtsalt ei tuleks ealeski selle peale, et anda imikule kommi. See on ju puhas KEEMIA!!! Rääkimata sellest, et mu tuttava lapselaps suri tänu sellele ära, et tolle isa andis oma 5kuusele lapsele šokolaadi"proovida", lapse organism ei suutnud seda seedida, ning lapse soolikad kleepusid sõnaotsesesmõttes kokku! No, kas tuleb veel kellelgi tahtmine anda beebile midagi sellist. Ja muidugi on ka pulgakommides kleepuvaid aineid. Kui ei soovitata isegi soola lapsele anda, kuna organism ei seedi seda, mis siis veel suhkrust rääkida. Mulle ei jõua see kohale lihtsalt.. Milleks rikkuda oma last? Ja kuidas anti 5 kuusele kohvi, no mida fakki naguu. Samahästi topi talle suits hambusse ja vaata, kuidas sa oma lapse aeglaselt ära mürgitad. Mis on tulemus?? Ma ei taha sellele isegi mitte mõelda, ma ei tuleks eluski selle peale, et ma oma poole aastasele lapsele annaksin kommi. Äkki tahaks veel kiirtoitu ka pakkuda? OMG, kust tulevad sellised inimesed, no ei mahu mulle see pähe. Lapsele võiks ikka anda ju eakohast toitu, milleks rikkuda lapse maitsmismeel ära?? Hetkel on ju lapse maitsmismeel rikkumata ja ta tunneb ka ilma soola ja suhkruta maitseid ideaalselt.  Kui meie olime väiksed(need kes juba vähemalt 20 aastased), siis polnud poodides selliseid asju saadaval, mis praegu on. Me kasvasime ülesse ikkagi piima peal, tehti erinevaid tumme meile, riisitumm, hirsitumm, mannatumm jne.. Kes teist ökoemmedest neid lastele hetkel annaksid? No minul on suuremad lapsed alates umbes 6-7kuusest hakanud saama kas siis riisi või kaeratummi.. Olen eelnevalt arstiga konsulteerinud ja ta ei keelanud seda, kuid palus sinna sisse mitte panna soola ega suhkrut. Nüüdseks olen ma harjutanud end ka nii, et kui teen perele süüa siis panen aitseaineid minimaalselt, üldjuhul ei panegi eriti midagi peale tsipakese soola. Hiljem saab seda vastavalt vajadusele lisada ja siis saan ma anda ka beebile süüa, ma ei tee talle alati eraldi püreesi, sest kui meie sööme tahab tema ka. Alguses oli muidugi imelik teha süüa ilma maitseaineteta, kuid nüüd 3 aastat hiljem on see nii loomulik juba. Olen näinud ka inimesi, kes teevad väga rikkalikult maitsestatud toitu, ning söödavad selle sisse beebile, kes on alles hakanud lisatoitu sööma. Kus kurat su mõistus on? :O No ma ei tea, kas tõesti on nii raske siis kasvõi eraldi teha imikule süüa? On vaja lapsele aanda seda mida ta seedida ei suuda? Milleks? Arvad tõesti, et siis on laps tugevam või oled äge muti ja eputad, kuidas su laps on nii suur? Imik on imik, tal pole vaja, et sa talle sisse söödad jumal teab mida. Mina ei annaks eluski nii pisile midagi mis teda rikkuda võiks, näksimiseks nt autosõidul või külapeal olen andnud kamapalle. Lapsele meeldivad ja neis pole suhkruid ega soolasi, nad on minujaoks maitsetud, kuid näed lapsele väga meeldib. Niiet need emmed, kes arvavad, et laps tahab kommi, kui teised seda söövad, ostke parem talle just nimelt kamapalle või beebiküpsiseid(kui ta on piisavalt vana) ja andke seda. Need on vähemalt puhtad.
Ma siiralt loodan, et mu jutt mõjutab kasvõi ühhte emmet/issit ja muudaks midagigi paremaks..

neljapäev, 27. august 2015

Kasvatus.

  Sattusin lugema jälle ühte postitus Fb, kus järjekordselt lähevad täiesti võhivõõrad inimesed tänavalt õpetama, kuidas keegi oma lapsi peaks kasvatama. No mida kuradit...(Vabandust väljenduse eest)..
Minul ajab see ikka sita keema küll. See ei ole normaalne. Sina kes sa lähed noore ema juurde ja kukud räuskama, kui tema laps näiteks bussis või kaubanduskeskuses kisa teeb. Kas sa tead mis mure tal on? Ehk on ta väsind ja jaurab selle pärast? Äkki tal on mingi haigus või on kuskilt valus? Äkki tal on janu või kõht tühi, kuid ema ei saa hetkel tissi anda või peab enne poodi jõudma, et süüa/juua osta? Kust kurat sa tuled esimese asjana selle peale, et laps on halvasti kasvatatud? Või vaatadki, et 2 aastane laps, kes kõva kisa teeb on kasvatamatu? No ma ei tea siis oled sa küll päris peast põrunud! Jah, mind on ka häirinud nt bussis jonniv laps. Aga ma ei hakka sellepärast õpetama tema ema, kuidas last kasvatada. See on iga ema enda asi, kuidas tema kasvatab ENDA last. See pole ju sinu laps, et sa midagi ütlema peaksid!!! Minu lapsed pole ka üdini viisakad ja kõige korralikumad. Nad on lapsed, neil on õigus elada täisväärtuslikku lapsepõlve, mis hõlmab endas  ka jonnimist, mangumist ja ka protestimist. Ma olen tänulik, et mu lapsed on sellised kraakad. Ja kõik need kes arvavad, et nemad on muster vanemad ja teavad kõike, teate käige õige PERSE!!! Ma südamest loodan, et teie lapsed/lapselapsed valmistavad teile pettumuse, et mõistaksite, et teie asi pole TEISI õpetada!!!!

kolmapäev, 19. august 2015

Lastega reisule.

    Mida siis õigupoolest peaks üks pere kaasa varuma, kui minna koos lastega väljasõidule loodusesse? Eelmine aasta sain ma palju targemaks, kui käisime Kurejärve ääres puhkamas, no võtsin kaasa küll oma arust kõik, mida vaja võiks minna. Tegelikult jäi ikka palju puudu. Tol korral ööbisime me muidugi kämpingus, niiet vee keetmine ja pesemisvõimalused olid olemas. Aga no blondiin nagu ma olen, unustasin ma nii mõndagi koju. Võtsime siis kaasa riided, nii soojemad, kui õhemad, muidugi ei unustanud me ka ujumisriideid. Seal olid küll olemas ka rätikud ja voodipesu, kuid saunalinad võtsime me ise kaasa. Autosse tasuks kindlasti kaasa võtta lastele mänguasju, mida meil muidugi tookord polnud, eks nad enamus sõiduajast ka magasid, kuid kui olid üleval, siis oli neil ju igav. Too aeg oli poja väike ja meil oli kaasas ka reisivoodi. Sellest oli palju kasu. Mida me siis kaasa ei võtnud, mina kes ma armastan hommikuti kohvi juua, unustasin seda muidugi osta. Õnneks olid meiega kaasas ka sõbrad ja ühel neist oli ka kohvi :) Sellega ta päästis mu hommiku :D No grillimiseks sai ka igasuguseid erinevaid asju kaasa võtta, kuid oleks pidanud võtma ka ühe terava noa, mida meil jälleg polnud, nende plastiknugadega võid seda toorest liha jäädagi nüsima. Lastele tasuks kaasa võtta ka erinevaid näkse, näiteks kamapalle või mingeid mõngleid. Õnneks oli mu sõbranna juba varem seal käinud ja teadis mida peaks kaasa varuma ja meie reis möödus edukalt.
   Paar päeva tagasi käisime me uuesti perega reisimas, see kord läksime me vaid oma perega, seega kui me midagi oleksime maha unustanud, siis poleks keegi meid aidanud :D Kuna läksime Mustojale rmk telkimisalale, siis polnud seal mingeid võimalusi, peale grillimise. Seekord ei jäänud me ööseks telkidesse, vaid meil oli kaasas väike haagiselamu. Seal oli küll olemas gaasipliit, kuid haarasime endale kaasa väikese kaasaskantava gaasipliidi. Selline pisike nagu portfell :D Pidin ju ise kõik asjad kaasa pakkima, et jumala eest midagi ei unustaks. Lapsed muidugi pakkisid endale kaasa mänguasju. Alustasin mina siis voodipesust. No kaasa sai siis võtta endile ja lastele eraldi tekid, padjad ja beebsule magamiskott, ning lina. Riietest võtsime jällegi soojad riided, väga õhukesi ei võtnudki, sest ilmad ju jahedad, kuid lastele muidugi võtsime ujukad kaasa. No siis oli vaja väikest potti, et vett keeta nii lapsele, kui endale.  Paar kaussi, plasttaldrikud no noad kahvlid ja plattopsid/tassid. Beebile mähkmed ja toit. Poest sai siis kaasa haarata ka näksi, kamapalle, pulgakomme jne. Süüa ja juua ka muidugi, seekord ma kohvi ei unustanud :D Kindlasti tuleb kaasa varuda vett. Eriti, kui minna kohta kus pole vee võimalusi. Läksime siis sõitma, kõigepealt käisime Karepal, lapsed käisid sea ujumas, oleksime muidu sinna jäänud, kuid tuul oli seal päris jahe. Edasi suundusime me Mustojale. Sinna jäime ka paikseks. Meri oli imeline, vesi oli soe, tuult ei olnud ja no need kivid... Ma armusin sealsesse vaatesse. See oli nii ilus, ümerringi olid männid ja õhk oli soe. Õhtul sai ka paar tundi metsas jalutatud. Keset sõiduteed kasvasid kobaratena kukeseened, mida lapsed suurima heameelega korjasid. Mustikad olid seal suuremad, kui kuskil mujal. Imehead... Hiljem suundusime tagasi oma platsi juurde, kus sai siis grillida ja lapsed magama sättida. Kuna kumbki suurematest polnud ju lõunal maganud, siis vajusid nad suhteliselt kiiresti unne. Meie asukoht oli paari meetri kaugusel jõest. Seal saime siis kalluga kala püüda, kui ka Kristella oli magama jäänud, selleks ajaks oli juba päris pime seega ei tulnud sellest suurt midagi välja. Hommikul oli meil aga väga varajane äratus, kuna pidime juba kell 10 olema ristimisel. Mina panin muidugi äratuse kella 7ks, kuid olin juba kümmekond minutit varem tõusnud. Värske õhu käes ärkamist ei trumpa küll mitte miski üle. Kui juba end ülesse sai aetud, startisime tagasiteele. Kuna tee peale jäi ka paar mõisa, siis oli minul muidugi vaja ju neid pildistada :D Käisime siis Vihulas, Sagadis ja Palmses. Imeilusad kohad.
Ma soovitan kindlasti minna kõigil lugejatel puhkama just Mustojale, seal on palju vaadata. Näiteks minu kõige suurem hirm, kuid miski mis mind väga paelus. RIPPSILD..... See oli nii õudne, ma seisin ühes otsas tardunult samal ajal, kui Veiko rahulikult kõndis teisele poole. Ma kardan ju meeletult kõrgust ja kui ma pean seal jõe kohal veel kõikuma, no siis see on ikka väga creepy. Aga no ka see sai ületatud ja ausalt öeldes, olgugi, et see oli jube, oli see ühtlasi ka väga mõnus katsumus.
Lastele meeldis see reis ikka väga palju. Nad siiamaani räägivad mida nad seal tegid ja kui lahe see oli. Vähemalt läks kõik hästi ja midagi me maha ei unustanud. :)
  Ma loodan, et śellest postitusest on vähemalt kellegilegi kasu :D Praeguseks siis kõik, kui on miskit millest keegi tahaks, et kirjutan, siis andke aga julgelt märku. :P

My speciality...

Kuna ma olen teadupärast valinud endale mõne suurepärase hobi, siis võiks ju ka neist vahete vahel kirjutada. Üks neist ongi ju küpsetamine. Ma olen teinud juba nii palju torte ja kooke, et ausalt öeldes ei mäleta ma isegi palju neid kokku on. Seekord kirjutan ma tänasest tordist. Tort läheb maailma parimale onule! Kõik saab ju ikkagi alguse biskviidist. No kuna viimasel ajal on kõik biskviidid mul aia taha läinud, otsustasin,e t seekord pean oma kuulikindlat retsepti natuke ikkagi muutma.  No seda ma muidugi tegingi ja ausalt öeldes tuli see täpselt nii välja nagu pidi. :D Retsepti võite küsida, ma siia ei hakka praegu panema seda, kel huvi see ju saab selle :)



Peale biskviidi valmistamist lõikasin ma selle cm täpsusega pooleks. No edasi tuli teha toorjuustu vahukoore kreem. No sellega pole miskit probleemi, mu meelest on see kõige lihtsam. Kuigi ma oleks tahtnud teha seda laimiga, polnud mul kahjuks seda kodus olemas. Edasi saigi siis valmis kreem.

 Jagasin ta kaheks, kuna mul oli vaja seda ka pritsida. Sisse läksid veel ka mustikad ja vaarikad :)

Algas katmine! Värvisin kreemi õrnalt roheliseks, et põhi kreemiga katta.

Ja siis tekkis minu kõige suurem probleem. Toas on soe :( See on tordi tegemise juures kõige jubedam asi. Nagu näha hakkas kreem juba õrnalt sulama. Kuna vanaema helistas eile mulle, et ma tordi teeksin, polnud mul kahjuks võimalik käia Rakveres, et osta muid asju tordi kaunistamiseks, pidin seega kiirelt midagi välja mõtlema ja koduste vahenditega hakkama saama. Aga no pole hullu sain ilusti hakkama, niiet päris hull ei jäänudki. Ma olen enam kui veendunud, et maitse on hea, sest see pole mind veel kordagi alt vedanud. Nüüd tuleb end igatahes sättima hakata, et minna sünnipäevale ja end hästi tunda. Ciaobakaa :D

neljapäev, 6. august 2015

Tobe.Tobe.Tobe.

    Oeh, vot nüüd on aeg hakata minul ka vinguma. Ma olen tüdinud, tüdinud sellest üksinduse tundest. Jaa ma tean, et kuidas ma saan end üksikult tunda, kui mul on 3 hüperaktivisti.... Loomulikult pole praegu teguriteks lapsed, vaid kõik muu. Mida enam päevad mööduvad, seda üksikumalt ma end tunnen. Ma ei tea, kas mul on lihtsalt mingi periood, kus tunnen end kui viies ratas vankriall... Kurat küll, miks ei võiks olla minu elu ka kui filmis, no ainult kohati muidugi. Vaadates enda tutvusringkonnas inimesi, siis mul tekib küll tunne, et ma olen imelik. ikka täiega. Tegelikult poleks ma iial uskunud, et ma võiksin end niiviisi tunda, sest mul on ju imeline mees ja 3 fantastilist kraakat. Miks on alati nii, et filmides on mehed nii romantilised ja hoolivad!? Ma ei väidagi, et minust ei hoolitaks, kuid sellised pisiasjad on paraku, mis tekitavad kohati sellise tunde...
   Vot mina olen küll see hästi hästi kade sõbranna, kui kuulen, et oi näe jälle mu parimale sõbrannale toodi nt porgandeid üllatusena v saadetakse tööle lilli jne jne jne... Muidugi on mul tema üle üüratult hea meel, kuid siiski, miks minule ei võiks nii romantilisi üllatusi keegi teha!? :/ No ja ma võin öelda, et peaaegu IGA kord, kui ma pakun, et teeks midagi või läheks ehk kuhugi, kasvõi faking burgerit sööma öeldakse mulle, kahjuks pole mul täna aega. Jaa ma mõistan ju seda, et töö ja kõik, kuid siiki, sul on PERE, kuidas sa sellest aru ei saa!? Hästi tore oleks ju küll, kui ma saaks vahest harvagi äkki lilli v midagi, EI, aga no ega vahet polegi ei tunne ma sellest tegelikult puudust ju. Kuid need lihtsad väikesed zestid, oleks jube toredad. Mida rohkem sa naist hellitad, seda rohkem ta sind armastab!!! Kes siis seda ei tea, okei võibolla tõesti ei käi see kõikide naiste kohta, kuid enamuse ikkagi, mina näiteks tahaksin küll, et mind millegiga üllatataks vahel. Pole ju raske koju tulles maja tagant põllulilli tuua, need on isegi täiesti tasuta, kui raha napib. Kõik mehed võiks sellele mõelda, et naised vajavad selliseid´tähelepanu avaldusi.. Jah ma tean, et mehed on mehed, nad ei mõtlegi sellistele asjadele. Nii tüüpiline ju, selleks, et naine endale saada on mees valmis paljukski, kuid kui naine juba olemas, siis polekski nagu vaja midagi teha... Okei aitab küll vingumisest, kui ma kaua vingun, siis süvendan endale veel jumal teab mida. Tuli lihtsalt hetke ajal tunne, et tahaks end välja elada. Ma tegelikult pole selline VINGUVIIUL, kuid no jamh, vahest võib. Nüüd tunnen ma end paremini ja loodan, et mõni mees, kes seda lugema satub, saab sellest ka inspiratsiooni.. Ja naised, ärgem vingugem meeste kallal, nad on teistsugused ja mõtlevad hoooooopis teisiti. Niiet, lihtsalt üritame neid suunata, kuid sedagi mitte liiga tihti tehes :P Olgu, elu on ilus ja päike läks pilve taha... :D Muahh :) Adios.

Roosa siidine iludus.

... Nagu ma lubasin teen siis seekord ka juttu paarist endale tellitud asjast.  Juba väga väga ammu olen ma tahtnud endale õhukest hommikumantlit, no kuna jälle ju tuli tuhin alis ringi koonerdada, siis leidsingi ma täpselt sellise nagu endale soovinud olen. Hind oli ka hea ja mõtlesin, et mis siis ikka tellime ära. No ootasin vast mingi 2 nädalat ja voilaa pakk oli postkastis, oii ma olin õnnelik.  Kindlasti kõik teavad, kuidas filmides näiteks jõuludel kingitusi avatakse, lennutades kinkepaberit kahte lehte, vot selline ma olingi. Nagu väike laps, kes kingituse sai, ootusärevus oli ju üüratu. Okei sain ma ta siis lahti ja muidugi panin selle ka kohe selga ja ausaltöeldes sobib see selga, kui valatud.
     No kuna mu kallis sõbrants tellib pidevalt endale sealt ka kleite, siis oli ka minul suur kiuste üks suvekleit tellida. Vaatasin seal ju valik oli ulmeline, aga valitud ta sai. Pildipeal on ju kõik alati ilus, ei lootnud ma väga midagi, teadagi ju, et kõik ei ole päris see, mis pildi peal. Aga ohsa imet järjekordselt ei pidanud ma pettuma, okei vast võiks olla veidi pikem, kuid eks ta mul ongi rohkem nt randa minnes peale viskamiseks. Muidugi jah iga kord, kui ma uue kleidi v kingad saan, siis Veiko küsib, kas neid kannan ka :D Mul on väääga palju kleite juba aga no selle Eesti suvega pole saand neid kandagi eriti. Okei ma praegu rohkem ei kirjuta, nüüd vaja veidi tegutseda :)  Päikest!






pühapäev, 2. august 2015

Viimased sündmused




    Teeks nüüd väheke juttu ka oma viimastest elusündmustest. No Kristella sai nüüd nädalake tagasi 5 kuuseks, lisaks sellele vaatas kaks päeva hiljem meile vastu kiku, mis tuli kahjuks öise jonniga, kuid no pole hullu, vahest võib. Täńa hakkas ta ühtlasi ja lõpuks aktiivseks, tõstis end ilusti põlvede ja käte najale, ning hakkas edasi liikuma, küll tasapisi, kuid siiski. Kõik omal ajal ju. No aga muidugi selle hamba üle oli minul vist kõige parem meel, sest no issi küll niiviisi ei kilganud üle toa :)
    Läksin siis eile õhtul poja magama panema ja nii nagu alati musid kallid ja ütlesin siis, et armastan ja esimest korda ütles poja: "Armastan kaa". No mis te arvate, kas mu süda ei tahtnud rinnust välja hüpata!? :D No jooksin siis Veiko juurde ise kilkan jälle: kallikalli, tead poja ütles, et armastab mind. Tema siis karjus üle toa(Kristella juba tudus, Karoline uneles): "Uuuuujeeeeee, küll on tore". Aga teate, ma pidin tänu sellele naeru kätte ära surema, sest no see hääletoon oli amaaaziiing :D
    No nüüd on siis ka Karoline avastanud raamatu:"Tervitame päikest Laste jooga". Ohh, küll see on lapsele põnev, seal sees on siis igasuguseid harjutusi, näitab kuidas nt tiritamme ja küünalt jne teha. ´Igal hommikul siis tuleb Karoline koos raamatuga minu juurde ja hakkab siis end väänama igate pidi. Teate, see on nii naljakas. Katsuge siis naeru kinni hoida, kui laps ise naerab kõht kõveras enda tegutsemise üle. Aga no see plika paindub ikka väga hästi, eks ma olen ikka üritanud beebist peale teda ka mudida :D Spagaati teeb ta ilma igasuguse vaevata ja ma ei mõtle üks jalg ette, teine taha :D
    Aga ei no mis ma ikka kiidan koguaeg, vahest on mul ikka no nii siiber Kaspari ja Karoline kraaklemisest, nad enamus ajast muud ei tee, kui kaklevad koguaeg. Mõni päev on ikka väga õudne aga no mis teha, eks see suvepuhkus lasteaiast ongi suht tegevusetu, seda enam, kui ilmad on nagu nad on ju. Kui ikka  vihmased ilmad siis ei saa õue ka minna. :( Ah okeiokei pole hullu midagi, leiame aga tegevust lastele. Kui keegi tahab midagi välja pakkuda, ma oleks väga tänulik. Õpetamine ja joonistamine/maalimine välja jätta, sest neid me teeme nkn peaaegu iga päev. Aga okei, nüüd viskan arvuti nurka ja tänaseks lõpetan. Teen võibolla homme uue loo, kuid järgmises postituses tuleb kindlasti juttu endale tellitud suvekleidist ja minu uuest lemmikust, roosast siidisest hommikumantlist :P  
    Päikest kõigile. Muahhhh :D

Härra hurmur

KASPAAAAR


     Nonii, kuna lubasin kirjutada ka oma Hiinast tellitud leidude kohta, siis nüüd seda ka teen. Ükskord  jäin surfama tibake kauemaks Aliexpressi lehel ja no as always ma leidsin ka pojale soni. Lõpuuks :D Jeeei :) No okei, ootasin küll peaaegu 3 nädalat, aga no suva see, psähh, lühike aeg, vähemalt minujaoks. Ega ma väga midagi sellest ei lootnud. Mõtlesin, et eks ta no üks õhuke jura ole aga müts ikkagi. No tuli siis pakk kohale ja oh sa imet. Guess what.... See on nii ilus, korralik ja mis peamine tugevast materjalist.
     No ja siis muidugi leidsin ma ka ilusa pluuse, tellisime siis selle ka ja no kui päris aus olla, siis ma ei kujutanud ettegi, et võiks tulla  nii korraliku kvaliteediga asi Hiinast. Pilt pole seni pesus koledaks läinud, kuigi H&M pluusel hakkas peale esimest pesu kohe pilt mõranema. Rääkimata sellest, kui hästi see pojale sobib. Muahhh, imeline. Niiet jah, seni pole ma veel alt läinud oma tellimiste ja ostuhullusega. Ma loodan, et ma kedagi ära ei tüüta :D A ja muideks, särgi ja soni sain ma alla 6 euroga kätte :) Kas pole mitte imeline!?

esmaspäev, 15. juuni 2015

Minu väike familia

                   
  Nonii, mina Epp ja mu elukaaslane Veiko oleme 3 ülivinge lapse vanemad. 3a Karoline, 1a9k Kaspar ja kohe 4 kuune Kristella. Blogis hakkab tulema päris palju juttu riietest ja aksessuaaridest. Ma pole tegelikult mingi moefanatt, aga ma armastan kleite ja kingi, mis on ühtlasi ka valdav osa minu pisikesest riidekapist, mis juba upub riietesse :D Ma olen täielikult second hand poodide truu klient. Kui Tallinnasse satun, siis pool päeva kulub kuskil kaltsukates ringi tuuslamiseks, seal on ju nii ilusaid asju. Laste asjad on veel eriti nunnud, eks ma käin muidugi ka paljudes nö uute riiete poodides, kuid ega ma sealt väga suurt midagi osta. :D Ja no muidugi, China on mu lemmik riik juba :D Pidevalt saab ka kuskil netipoodides tuuseldada, eks sellest tuleb veel muidugi juttu :) Ma püüan siia panna ka võimalikult palju pilte ja muud arutelu igasuguste põnevate asjade kohta. Loodan, et te ikka loete ja jälgite seda, mis siia kirja saab pandud. Kui on mingeid põnevaid väljakutseid pakkuda, ootan huviga, lähiajal plaanis teha ka mõni disain, sellest siis hiljem :)

Karoline

Kaspar

Mina :)

Kristella